Veebruar Kurgjal – PITSIKUU - kutsume niplispitsi niplama

 

Rahvarõivaste juures on sageli kasutatud kaunistustena lisaks tikanditele ka pitse. Kaunistatud on nii särgi krae ja tanu ääri kui põllesid. Pitsitehnikatest on eesti talupojakultuuris kasutatud nii niplamist kui heegledamist, mis on tunduvalt hilisem tehniline oskus. Ning heegeldamine on tänu lihtsamale tehnikale tõrjunud niplispitsi tahaplaanile. Seda eriti nõukogude ajal. Tänaseks on aru saadud vajadusest säilitada rahvarõivaste valmistamise juures ka autentseid oskusi. Ning üks neist ongi niplamine.

C. R. Jakobsoni Talumuuseumis toimuvad talukultuurikooli raames veebruari kahel pühapäeval pitsi õpitoad. 12. veebruaril õpime niplispitsi algtõdesid – räägime töövahenditest, õpima ära põhilöögid ning teeme praktilise tööna ühe niplisõie. 26. veebruaril hakkame tegelema Vändra rahvarõivaste juurde kuuluva pitsivaramuga. Selles vallas on säilinud infot vähe – vanemat tüüpi tanude äärtes 3 lihtsat metallikniitidest pitsi ning krae pits, mis on tehtud ülipeenest niidist ning on väga keerulise mustriga. Kuna originaalmuster on algajatele keeruline, siis õpime esialgu tegema sellest üksikuid fragmente nagu „ämblik“ ja „palmik“. Tõsisematel asjahuvilistel on võimalus jõuda ka Vändra rahvarõiva juures kasutatud originaalpitsi niplamiseni, kuid seda juba eraldi juhendamisega Pärnu Pitsistuudios.

Õpetajaks on palutud Eeva Talts, kes on olnud 11 aastat Pärnu Pitsistuudio juhendaja ning tema kohta võib julgelt öelda kõigi pitsitehnikate valdaja. Lisaks niplamise tehnilisele oskusele anname osalejatele kaasa ka heegelpitsi mustreid. Vändra kihelkonna rahvarõivaste juures on heegelpitsi kasutusele vaid üks viide kirjanduses, millele põhinedes koostame vastava pitsiskeemi. Ning anname juhised ka naaberkihelkonnast Torist pärit heegelpitside heegeldamiseks. Ainult heegelmustrite vastu huvi tundmisel tasub end registreerida osalema teisele õppepäevale.

Õppepäevad toimuvad muuseumi käsitöömajas ning kestavad 10.00 – 16.00. Ühel õppepäeval osalemistasu on 10 eurot, mis sisaldab töövahendite kasutamist (niplispadjad ja –pulgad), vajalikke õppematerjale (kirjalikud juhised, niidid, nõelad jne) ning turgutavaid kohvipause. Osalejatel on nendel kordadel vaja kaasa võtta vaid tahe õppida. Registreerimine mõlemale õppepäevale toimub 7. veebruarini telefonil 56 657 134 (Inna Raud) või meilil: inna.antson@gmail.com.

 

Niplamiseni

 

Inna Raud

C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja

 

Jaanuaris õpime rahvarõiva särki ja põlle tegema

Kogu rahvarõiva komplekti tähtsaimaks osaks oli särk, mis oli nii alus- kui pealisrõivas. Särgile pandi riideid juurde vastavalt vajadusele – mähiti vöö ja abielunaised kandsid kindlasti ka põlle. Nii alustame meiegi oma koolituste sarja just särgi tegemisest. Kuna materjal ja kaunistusvõtted on sarnased, siis lisasime särgile ka põlle.

I osas (15. jaanuaril) uurime nii naiste kui meeste ja töö- ning pidusärkide lõikeid ja õmblusvõtteid. Sama ka põllede kohta. Ning õpime Vändra särgil kasutatud tikandite tehnikaid – pilu- ja püvisilmpistetikandeid.

II osas (29. jaanuaril) on õpime edasi õmblusvõtteid, kurrutamist, tegema tagisid ja nööpe.

Kursused toimuvad muuseumi käsitöömajas ja alustame mõlemal päeval kell 10.00. Ühe päeva tasu on igale osalejale 10.- eurot ning see sisaldab nii kirjalikke kui proovitöödeks vajalikke õppematerjale ning kohvipausi. Vajalik eelregistreerimine 10. jaanuariks tel. 56 657 134 või meilile: inna.antson@gmail.com. Tekkinud küsimuste puhul vastan samadel kontaktidel.

Kohtumiseni

Inna Raud

C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja